1/23/2013

2/04/2012




Ilmaennustajana on Mii küll täiesti läbi kukkunud. Nimelt otsustas ta umbes nädal enne suurte külmade saabumist ulatusliku (kevadise?) karvavahetusega alustada ja võttis saabunud talve vastu talvekarvavabana. Talvine aluskarv on nõrkadele!!!!
T.

12/19/2011

Killuke tööpäevast. Minu kabinet. Diivan, diivanikoer ja töökaaslane. Teema oli tõsine, tõesõna ja see, et ma samal ajal telefoniga pilte tegin, täiesti ebapedagoogiline.

11/19/2011

lapsesuu ja tõsiasi

Mii satub päris tihti laste seltskonda - nimelt on mu töö lastega seotud ja mul on võimalik koer tööle kaasa võtta. Muidugi kasutan ma seda võimalust hoolega ära. Oluline on antud loo juures ka tõsiasi, et Mii pea on nurgeline ja kogu seda nurgelisust kroonib selgesti nähtav ja tuntav kühm pealael kõrvade vahel. Oh, teate neid müüte, et musta suulae ja/või peakühmuga koerad on kurjad? Ons võimalik, et musta värvi koeral oleks mingit muud värv suulagi, kui must? On kõik mustad koerad kurjad? Jajah ... Aga sellest ei tahtnud ma mitte rääkida. Hoopis sellest, et täna puutus üks laps õrnalt Mii peakühmu ja ütles äärmiselt kurvalt ja kaastundlikult: "Kutsu aiai." Sedasi siis - koeral on peas muhk, järelikult on valus.

8/01/2011

R.I.P.

Juhan

30. aprill 2004 - 1. august 2011

1/27/2011

Hei teie seal, teil on selg valge!


























































See tuleneb sellest, et Miile meeldib hirmsal kombel püherdada. Ei, see pole see püherdan-sest-see-haiseb-rõvedalt püherdamine, vaid selline suurest heameelest mõnupüherdamine. Jookseb ja viskab ühel heal hetkel selili. Või siis sõidab selja peal lumehangedest alla, ja oi hanged on me õuel kõrged. Niisiis näeb Mii pidevalt välja nagu sajaks parajast lund - selg puha lumine.


Püherdan-sest-see-haiseb-rõvedalt püherdamine on Mii puhul kah täiesti asjakohane - hetkel ilmastikuolud seda varianti ei soosi. Perenaise suureks rahuloluks muidugimõista.

11/13/2010


Sügise saabumisega naases ka Mii suurepärane isu. Jällekord oleme me olukorras, kus kausitäis toitu koera ila jooksma paneb. Aga mida tegi Perenaine ajal, mil koeral isu polnud? Seesama Perenaine, kes kõigile viletsa isuga koerte omanikele seletab, et ega koer toidukausi kõrvale nälga sure ja kui koer ikka hea välja näeb, pole põhjust muretseda ... Perenaine istus oma rõõmsa heatujulise heas vormis koera ees maas ja seletas: Kiisukene, no palun võta veel üks ... ja oli siis lapsikult õnnelik, kui koer päeva jooksul 2 krõbinat nõustus sööma.