Need on nö ajalooga tugitoolid, nad olid kunagi osa minu vanaema elutoast. Nad seisid pikka aega lahtivõetult - ootamas, kuna ma oma kavatsuse teoks teen. Lõpuks lasin nad uuesti köita ja kui ma neid nägin, oli täiesti hämmastunud sellest, kui pisikesed nad tegelikult on. Minu mäletamist mööda mahtusime neisse kohe mitmekesi ära.
Diivanit mul pole, see lihtsalt ei mahu mu pisikesse majja ära ... seega jagame me tugitoole. Mii oli täna esimest korda tugitoolis. Miks ma ta sinna üldse lasin? Sest mul jalad külmetasid ja tema kõhu alla oli nii hea jalgu toppida, ise vastastugitoolis istudes. Aga noh... kui preili kuuevarbaline kasvamist samas vaimus jätkab, siis ta varsti enam ei mahu tugitooli (siia taha peaks nüüd üks pikk õel naer käima ;)
Diivanit mul pole, see lihtsalt ei mahu mu pisikesse majja ära ... seega jagame me tugitoole. Mii oli täna esimest korda tugitoolis. Miks ma ta sinna üldse lasin? Sest mul jalad külmetasid ja tema kõhu alla oli nii hea jalgu toppida, ise vastastugitoolis istudes. Aga noh... kui preili kuuevarbaline kasvamist samas vaimus jätkab, siis ta varsti enam ei mahu tugitooli (siia taha peaks nüüd üks pikk õel naer käima ;)
No comments:
Post a Comment