... oleks olnud täna hommikul, kui ei oleks nii neetult porine ja lumelögane ja libe kokku. Evitale oleks see meelidnud. Nii palju niiiiiii suuri oksi, mida ringi vedada ja hekseldada. Nii palju, et ei tea millist võtta, millist jätta. Nimelt lõigati eile pargis, millest läbi jalutasime puid. Just nimelt "oleks", sest pori ja löga tõttu kakerdas Evita puistel jalgadel nii kikivarvul, kui üks koer seda teha saab, sest üks tõeline retriiver ometigi ei kõnni suvaliselt mööda poriloike ja muud sihukest jälkust. Möödaminnes haarati pika hambaga ka mitte just suur oks suhu, aga see oli ka kõik. Preili Igasugujälkusesööjakoer arvab, et pori pole tema jaoks piisavalt peen jalutamiseks.
Umbes poole jalutuskäigu pealt unustas Evita oma peened kombed ja kappas mööda pori, nagu muiste. Pean tunnistama, et kikivarvul kõndiv koer meeldis mulle rohkem - vähemalt kõhualune oleks puhtaks jäänud.
No comments:
Post a Comment