Milline on koeraomaniku õudusunenägu? Lähed koeraga välja ja kilekotti pole kaasas. Tõesiselt. Ma olen viimasel ajal mitu korda sellist unenägu näinud, kohutavalt häiriv oli, kogu aeg mõtlesin "et ta ainult ei..." Ega ma midagi rohkem nendest unenägudest ei mäletagi, kuigi vaevalt, et ainult koeraga jalutamist unes nägin.
Eile maal väsis Evita tõsiselt ära. Ma ei saanudki päris täpselt aru miks, põhjust nagu polnud. Või oli minu silmas pidamine nii raske tegevus? Ta isegi ronis väga lootust täis näoga auto tagaluugist sisse, kui sealt mööda kõndisime, aga selleks ajaks kui ära minema hakkasime, oli ta ennast vist juba välja maganud - ei arvanud mitte enam, et peaks kiirelt autosse kobima. Eks ta üritas põõnata murul minu kõrval aga ma siiberdasin kogu aeg edasi-tagasi ja uni ei saanud olla väga sügav. Ta ju pidi mind kogu aeg valvama, et Peranaine, va sunnik, ilma temata ära ei läheks jälle.
Vaatamata oma põikpäisusele ja mõningasele iseseisvusele, arvab Evita siiski, et olen oluline osa tema karjast ja ma kasutan seda õelalt tema mõjutamiseks ära. Evita kipub tuttavates kohtades väga julgeks muutuma, kui näiteks käime ühes kohas jalutamas mitmeid kordi, hakkab Evita iga korraga järjest suuremaid ringe tegema. Ta küll põhimõtteliselt jälgib mind aga aina kaugemalt. Sama juhtus ka maal käimisega - koht on nii tuttav ja teadmine, et perenaine on enamvähem ühes kohas, päädis sellega, et ühel hetkel polnud Evitat enam õuel ja kutsumise peale ta tagasi ei tulnud. No sellist asja ma küll lubada ei saa. Igatahes istusin mina autosse ja sõitsin selle peale minema - lähedal elavatele tuttavatele külla. Kui tunni pärast tagasi tulin, oli koer tagasi ja rõõmu laialt. Aga pärast seda istub Evita kindlalt õuel ja valvab iga mu sammu.
No comments:
Post a Comment