Täna algas punase koera aasta ja selle tähistamiseks korraldasid koeraomanikud Tartus, Tallinnas ja Rakveres paraadi. Meie käisime kah. Tegelikult ma alguses kahtlesin, kas minna või mitte, suured rahvaüritused tekitavad minus väikest tõrget. Aga et meie koersõbrad sinna läksid, ei saanud ka meie viletsamad olla. Mul on tõsiselt hea meel, et siiski minna otsustasin, kui koerainimesed kokku kogunevad, tuleb sellest alati midagi vahvat. Koeri oli tõeliselt palju ja inimesi veelgi rohkem - nii mõnigi koer võttis kohe mitu inimest kaasa ja pealtvaatajaidki oli hulgi. Eesti 12 pealine kiharakarvaliste retriiverite populatsioon oli suisa kahe koeraga esindatud. Peale Evita oli kohal ka Evita väike vend Gypsy's Soul Heart Breaker - see nimi sobib talle suurepäraselt, see kutsikas on juba praegu tõeline südamete murdja. Isegi killuke minu südant käib temaga kaasas alates meie esimeset kohtumisest Veteranide ja kutsikate jõulushowl. Huvitaval kombel tunneb Evita teise kiharakarvalise retriiveri suhtes hoopis suuremat poolehoidu kui ükskõik millise teise koera suhtes - veri on selgelt paksem kui vesi.
Lisaks meie igapäevastele tõelistele koersõpradele, nägime palju teisi tuttavaid koeri, nii kutsikakooli aegadest kui ka jalutusplatsilt, samuti mitmeid kodalisi Koertekojast. Näiteks dobermannid Mia ja Devvu, taks Aron, saksa lambakoer Mishel ja mõnus suur karvane krants Barry, rääkimata muidugi Nike'st ja Triksyst. Kogu üritus kulges mõnusalt ja rahulikult - kõik koerad olid mõnusalt sõbralikud, kõik perenaised/mehed olid hoolsad oma koera järelt koristamisega. Pealtvaatajaid olid igal pool, nii Schnelli tiigi äärses kohtumispaigas, kus oma praaadi ka lõpetasime, kui ka raekoja platsil, kuhu inimesed olid vist suisa ootama kogunenud ja loomulikult kogunesid inimesed meid tee äärde vaatama, kui kõndisime.
Pärast paraadi tegime väikese jalutuskäigu - Evita, Nike, Triksy ja Nike õde Marta, samuti liitusid meiega mõneks ajaks Devvu ja Mia, valge krantsu Boss, üks bokser ja üks saksa lambakoer. Seejärel sõitis Triksy koju puhkama ja meie - 2 koera ning 3 inimest, läksime Hella Hunti
koera-aasta algust tähistama. Nike ja Evita on juba kogenud kohvikukoerad, mina näiteks käin Evitaga väljas võimalikult palju - see on hea viis koera sotsialiseerida ja tõesti mõnus on, kui saab koeraga jalutamise ühendada sõpradega kohvitamisega ja see meeldib ka Evitale, kuna ka tema tahab omi inimsõpru näha, inimesed on ju Evita absoluutsed lemmikud. Igatahes on Hell Hunt üks koerasõbralikumaid kohti, sellega on nad meie näol endale kindlad kliendid võitnud ja kindlasti pole nad midagi kaotanud.
Aga Evita on popp tüdruk ;)- kui meie polnud veel paraadi-eelsele kogunemisele jõudnud, olla Evita väikese venna kohta küsitud, et kas see on Evita :)
Parimat koera aastat kõigile :)))
Evita Perenaine
Lisaks meie igapäevastele tõelistele koersõpradele, nägime palju teisi tuttavaid koeri, nii kutsikakooli aegadest kui ka jalutusplatsilt, samuti mitmeid kodalisi Koertekojast. Näiteks dobermannid Mia ja Devvu, taks Aron, saksa lambakoer Mishel ja mõnus suur karvane krants Barry, rääkimata muidugi Nike'st ja Triksyst. Kogu üritus kulges mõnusalt ja rahulikult - kõik koerad olid mõnusalt sõbralikud, kõik perenaised/mehed olid hoolsad oma koera järelt koristamisega. Pealtvaatajaid olid igal pool, nii Schnelli tiigi äärses kohtumispaigas, kus oma praaadi ka lõpetasime, kui ka raekoja platsil, kuhu inimesed olid vist suisa ootama kogunenud ja loomulikult kogunesid inimesed meid tee äärde vaatama, kui kõndisime.
Pärast paraadi tegime väikese jalutuskäigu - Evita, Nike, Triksy ja Nike õde Marta, samuti liitusid meiega mõneks ajaks Devvu ja Mia, valge krantsu Boss, üks bokser ja üks saksa lambakoer. Seejärel sõitis Triksy koju puhkama ja meie - 2 koera ning 3 inimest, läksime Hella Hunti
koera-aasta algust tähistama. Nike ja Evita on juba kogenud kohvikukoerad, mina näiteks käin Evitaga väljas võimalikult palju - see on hea viis koera sotsialiseerida ja tõesti mõnus on, kui saab koeraga jalutamise ühendada sõpradega kohvitamisega ja see meeldib ka Evitale, kuna ka tema tahab omi inimsõpru näha, inimesed on ju Evita absoluutsed lemmikud. Igatahes on Hell Hunt üks koerasõbralikumaid kohti, sellega on nad meie näol endale kindlad kliendid võitnud ja kindlasti pole nad midagi kaotanud.
Aga Evita on popp tüdruk ;)- kui meie polnud veel paraadi-eelsele kogunemisele jõudnud, olla Evita väikese venna kohta küsitud, et kas see on Evita :)
Parimat koera aastat kõigile :)))
Evita Perenaine
No comments:
Post a Comment