Elame sellises veidras nurgapealses majas, millel on 2 eri tänavanimedega aadressi ja 2 väljapääsu, üks ühele tänavale, teine paralleeltänavale. Sisse tulen ma alati ühelt poolt, kuna mul pole teise välisukse võtit, ent välja lähen sealt poolt, kuhu poole ise suundun. Kuidagi on juhtunud nii, et kui läheme Evitaga pikemale jalutuskäigule, oleme läinud läbi maja teisele tänavale. Seda ilmselt seetõttu, et sealtkaudu minnes on märksa lihtsam ja meeldivam Liivalaia tänavat ületada ning teekond sihtkohta kõrvalisem. Samas kiirele pissiringile minnes läheme otse esimesest trepist alla. Et liikumine meie trepikojas on suhteliselt harv ning Evita üsna sõnakuulelik, läheme sageli rihmata kuni välisukseni.
Viimasel ajal on korduvalt juhtunud, et kui mina tuiskan otse esimesest trepist kiirelt alla, jääb Evita trepimademele seisma ja vaatab mulle lihtsalt järgi - nagu soovides üldse mitte välja minna. Läbi maja minnes pole seda ette tulnud, sel juhul pean teda pigem tagasi hoidma, et ta minust ette ei jookseks.
Vägisi tundub, et Evita on avastanud seose jalutuskäigu iseloomu ja kasutatava trepi vahel ning loodab nüüd, et juhul kui tal õnnestub kuidagi teist treppi kasutada, läheme pikemale tiirule ;)
Viimasel ajal on korduvalt juhtunud, et kui mina tuiskan otse esimesest trepist kiirelt alla, jääb Evita trepimademele seisma ja vaatab mulle lihtsalt järgi - nagu soovides üldse mitte välja minna. Läbi maja minnes pole seda ette tulnud, sel juhul pean teda pigem tagasi hoidma, et ta minust ette ei jookseks.
Vägisi tundub, et Evita on avastanud seose jalutuskäigu iseloomu ja kasutatava trepi vahel ning loodab nüüd, et juhul kui tal õnnestub kuidagi teist treppi kasutada, läheme pikemale tiirule ;)
No comments:
Post a Comment