Eile käis minu ema Tallinnas. Rongiga tuli ja rongiga läks, käis tütart enne pikka reisi vaatamas. Kuna ma hommikul süüa ei jõudnud ja üldse läks kuidagi kahtlaset kiireks, nagu tänu veeuputusele kõigil mu viimatistel hommikutel, ning et pidime kokku saama Meistrite Hoovis asuvas Chocolateries ja et koer oli ikka veel välja viimata, otsustasin kõik vajaliku ja meeldiva ühendada ning astusin kodunt välja Evita käekõrval, sihtkohaks Meistrite Hoov.
Ega ma nüüd väga juhuse peale kah välja ei läinud - teadsin ette, et Chocolaterie on üks mõnus koerasõbralik koht. Aga olin meeldivalt üllatunud nähes seal ühte labradori, tegu oli ilmselgelt "kohaliku" koeraga ja äärmiselt meeldiva ja tasakaalukaga. Evita krimpsus koonu tõttu hoidis ta meist pisut eemale aga käis aegajal vaatama, et kas Evita vahepeal ka sõbralikumaks muutunud on. Vaatasin seal seda labradori (pean piinlikkusega tunnistama, et ei mäleta tema nime, kuigi seda korduvalt kuulsin) ja mõtlesin, et "oh imet", ei jooksegi keegi sisenejatest tagurpidi välja tagasi, kuna kohvikus lahtine koer ringi tatsub. Pigem oli iga külastaja, kelle juurde labrador läks, valmis teda silitama ning mõni andis ka laua pealt head-paremat (mis pole küll väga õige tegu, aga hea eesmärgi nimel pigistame silma kinni).
Meistrite hoovis on veel 2 poodi, kuhu sisse kiigata tahtsin - ühe nimi on Puu- ja putukapood või midagi sellist, teise nime paraku ei tea, aga käsitöö pood toogi. Suudusin kõigepealt teise. Et seal oli treppikotta klaasuks, jätsin Evita trepikotta, et oleks mugav läbi ukse tal silma peal hoida, aga müüja ütles, et oh last ta tuleb sisse, meil käib siin teisigi koeri ja koer tohtis poes suisa rihmata ringi kõndida, kuni meie asju uurisime - suurest heameelest ostsin kohe sealt paar kena asja. No tõesti meeldiv oli. Puu- ja putukapoodi minnes küsisin juba kohe, et kas võime sisse tulla ja loomulikult võisime. Puu- ja putukapoest on mul nüüd kodus patsidega lepatriinu ;)
Sellise võimsa alguse peale otsustasime proovida õnne ka Vene tänaval asuvas Kübarakojas ja edukalt. Kübarakojas kiideti veel Evita rahulikku meelt ja öeldi, et sellise koeraga saab tõesti igal pool käia.
Perenaine :))
Ega ma nüüd väga juhuse peale kah välja ei läinud - teadsin ette, et Chocolaterie on üks mõnus koerasõbralik koht. Aga olin meeldivalt üllatunud nähes seal ühte labradori, tegu oli ilmselgelt "kohaliku" koeraga ja äärmiselt meeldiva ja tasakaalukaga. Evita krimpsus koonu tõttu hoidis ta meist pisut eemale aga käis aegajal vaatama, et kas Evita vahepeal ka sõbralikumaks muutunud on. Vaatasin seal seda labradori (pean piinlikkusega tunnistama, et ei mäleta tema nime, kuigi seda korduvalt kuulsin) ja mõtlesin, et "oh imet", ei jooksegi keegi sisenejatest tagurpidi välja tagasi, kuna kohvikus lahtine koer ringi tatsub. Pigem oli iga külastaja, kelle juurde labrador läks, valmis teda silitama ning mõni andis ka laua pealt head-paremat (mis pole küll väga õige tegu, aga hea eesmärgi nimel pigistame silma kinni).
Meistrite hoovis on veel 2 poodi, kuhu sisse kiigata tahtsin - ühe nimi on Puu- ja putukapood või midagi sellist, teise nime paraku ei tea, aga käsitöö pood toogi. Suudusin kõigepealt teise. Et seal oli treppikotta klaasuks, jätsin Evita trepikotta, et oleks mugav läbi ukse tal silma peal hoida, aga müüja ütles, et oh last ta tuleb sisse, meil käib siin teisigi koeri ja koer tohtis poes suisa rihmata ringi kõndida, kuni meie asju uurisime - suurest heameelest ostsin kohe sealt paar kena asja. No tõesti meeldiv oli. Puu- ja putukapoodi minnes küsisin juba kohe, et kas võime sisse tulla ja loomulikult võisime. Puu- ja putukapoest on mul nüüd kodus patsidega lepatriinu ;)
Sellise võimsa alguse peale otsustasime proovida õnne ka Vene tänaval asuvas Kübarakojas ja edukalt. Kübarakojas kiideti veel Evita rahulikku meelt ja öeldi, et sellise koeraga saab tõesti igal pool käia.
Perenaine :))
No comments:
Post a Comment