Möödunud nädalavahetus oli agilitynädalavahetus. Laupäeval käis Tallinnas üks agilitytreener Lätist, Svetlana Vanjushina, pühapäeval oli Pärnus agility eksam ja peale eksamit jällegi Svetlana trenn. Laupäevane trenn oli täielik ebaõnnestumine, Evita, kes muidu trennis siiski enamvähem võtab kontaktpindu ja püsib stardis, otsustas ilmselt, et inimesed platsil kuuluvad kokku võistlusolukordadega ja järelikult on tal võimalus käituda nagu võistlustel - ei mingeid kontaktpindu ega stardis püsimist.
Pühapäevasel võistlusel oli Evital nagu alati väga kiire. Nii kiire, et vigade märkija ei jõunud vigu kirja panna :))) äkki jäigi mõni märkimata ;), mine sa tea aga kindel on see, et tegime rekordi - vigade rekordi. Ma ikka mõtlen, et kui Evital poleks rajal nii kiire, oleks ta kiire koer.
Pühapäevane eksamijärgne trenn oli juba parem. Tegelikult on Svetlana trennid alati kasulikud, saame uusi nippe ja tuletame meelde unustatud vanu. Ja loomulikult saime jälle kinnitust kahtlusele, et koer on igavesti tubli, hea ja lubav, aga perenaine on see va nõrk lüli ;)
No comments:
Post a Comment