enesele meeldetuletuseks

Mii on natuke katki praegu, sest Perenaine on sõna otses mõttes loll. Juhtub. Aga ma pean meelde jätma 2 asja:
: peab usaldama oma sisetunnet ja mitte laskma end provotseerida, isegi kui keegi üritab selgeks teha, kui rumalad sina ja su loom olete. Tegelikult tasub sellised inimesed oma elust üldse eemal hoida, sest selline suhtumine on lihtsalt närvesööv.
: ära kunagi usalda oma katkist looma jääma koju ilma kraeta - nimelt arvas minu tubli Mii, kes mitte kunagi pole ära kakkunud katkise käpapadja kaitseks pandud sidet ja kuulab kenasti, kui keelatakse sidemele tähelepanu pööramine ja on üleüldse üsna rahumeelne loom, et 7s päev on paras aeg niitide väljanokkimiseks. Kui koju jõudsin istus Mii väga õnnetu moega endal käpp värisemas, lisaks oli ta haava väga koledaks lakkunud. Nüüd saab Mii krae kaela isegi siis, kui tunniks välja niitma lähen.

Mii ise üritab muidugi ignoreerida kogu seda jama ja on imerõõmus nagu alati, seega pean ma olema pidevalt valvel, et koer ei hüppaks, jookseks, ujuks... oi see on keeruline, sest ühel hetkel mu kõrval rahulikult vantsiv loom võib järgmisel hetkel tiigi suunas tuisata...

Ah jaaaa... parmud... nad on sel aastal eriti tigedad. Mulle on meelde jäänud, et parmud olla aktiivsed vaid 3 nädalat - see 3 nädalat algas möödunud nädalal ja tundub nii tüütult pikk olevat.

Aga muidu on suvi mõnus...

ilusad pildid ilusast koerast

See juhtus päris talvel, paksu lume aegu ja puha - me käisime fotograafi juures. No kui nüüd päris täpne olla, siis käisime fotograafiga Tartus Tähtvere pargis. Selle päeva tulemused on üleval siin ja paljud on viidatud postitust ilmselt ka juba näinud, aga ma arvan, et see talvine käik väärib eraldi postitust.

Minu meelest on see nii iseloomulik poos. Mii istub väga sageli lõug niimoodi tagasi tõmmatud, või ma täpselt ei teagi kuidas seda nimetada.
Ja veel üks...

Lõpetuseks üks pilt pisut tuulestviidud Perenaisega kah.
P.