Tana hommikul lahkusin El Nidost. Lennusoit algas vaikese apardusega, nimelt poordus ohku tousnud lennuk kohe tagasi. Ma ei saa oelda, et oleksin ennast vaga kindlalt tundnud. Tuli valja, et pagasiruumi luuk oli lahti tulnud. Teine katse laks onneks ja joudsime kenasti Puerto Princessasse. Hommikul olime Jerome'ga kokku saanud, et koos lennujaama minna, seltsis segasem. Siis laksime juba koos edasi oomaja otsima. Minul vaja ju siin 2 ood veeta, temal uks. Talle oli soovitatud kahte kohta, esimeses polnud kahte vaba tuba, seega suundusime tuk-tukiga teise kohta. Uskumatult lahe koht on. Monus, nagu pisike kommuun voi midgai sellist. Onneks oli 2 vaba tuba olemas. Mul on hiiglasuur voodi ;) ja ma olen esimene eestlane siin. Tegemist on sihkese monusa oomaja pakkuva kunstipoe taolise kohaga. Kui tahad midagi juua votta, pead selle lihtsalt kirja panema. Ja inimesed on uskumatult monusad, nagu igal pool Filipiinidel. Peale meie, eestalse ja prantsalse, on veel moned saksalsed ja ukraina tudruk, kes vist siiski elab saksamaal.
Kaisime linna uurimas kah. Leidsime 2 vaga monusat toidukohta - vaga erinevad kull ja ilmselt kui need 2 kokku panna - oigemini esimese sisustus ja teise asukoht, saaks midagi kirjeldamatut.
Kaisin koige uskumatumas linnaosas, mida kunagi nainud olen. Ilmselt on see mingi kalurikula voi linnaosa. Sisuliselt on maja ehitatud vee peale ja nende vahel on jalgeteed puust restide naol. Kaisime seal ringi ja ma tegin kovasti pilte. Nad pidasid isegi sigu vee kohale ehitatud aedikutes. Lihtne ju - koik valjaheited kukuvad labi resti vette. Ja te ei kujuta ette kuidas sealsetele inimestele meeldib pildi peale saada, eriti lastele.
Kui Manilasse jouan kavatsen kindlasti kulastada vulkaani nimega Taal, see olevat "smallest and deadliest in the world" ;)
Ulimalt rahulolev Perenaine, kes juba varsti koju jouab
No comments:
Post a Comment