Tanane hommik. Hommikusook. Noormees tuleb ja tutvustab mulle hommikusooki ja kusib, mida juua tahan. Tea and only toast, please. Loen parajasti ja mulle tuuakse tee ning hakatase panema lauale vaikest kandikut soola, pipra, sojakastme jms-ga. Only toast, nothing else, please. Aa, only toast? Ok. Viib vaikese kandiku minema. Ja minut hiljem tuuakse mulle taldrikutais mingit munamoksi ja hakklihamoksi. Tuupiline.
Enamvahem igas aias on madal kolmnurkne katus ja selle juures jalgupidi keti otsas kukk. Mones suisa mitu. Monikord ei suuda koiki neid kukki korraga silmadega haaratagi ja igaluhel neist on oma katusealune, kenasti korraparaselt uksteise korval mitmes reas. Sageli paistab monest korvist kukesaba voi soidavad inimesed tuk-tukkidega (pole aimugi kuidas seda soidukit nimetada, meie nimetame tuk-tuk, pohimotteliselt on see vorr, millele on katusega ja toolidega karu umber ehitatud, vaga rohkearvuline soiduvahend siinkandis) kuked sules. Kukevoitlused on aarmiselt populaarsed. Ma kull ei tea suur midagi kukevoitlustest, kuid tean koertevoitlustest ning tommates sellega paralleeli, on mu seisukoht negatiivne. Seda negatiivsust toetab ka see, et voitlus kestab enamasti surmani ning kannuste kulge on seotud midagi noataolist. Vaatamas kainute jutust sain aru, et kui ka kukk ei soovi voidelda, sunnitakse teda selleks ja paris algul aetakse kuked uksteise peale vihale. Kogu tegevusega kaasnevad loomulikult kihlveod. Inimeste poolt korraldatud ja argitatud loomavoitlused lihtsalt ei ole paris normaalsed asjad, olgugi, et moni vaidab, et see on osa kultuurist. Noh olgu siis sellega nagu on.
Enamik reisiseltskonnast kais kukevoitlust vaatamas ja osalesid selles paris aktiivselt, panid panuseid ja puha. Lopuks jaid vist 100 peesoga plussi isegi. Mina ootasin kogu selle aja autos. Mitte pohimotte parast aga ma lihtsalt ei usu, et verised voitlused mulle mingit meelelahutust pakuksid.
Aga loppkokkuvottes arvan, et kui inimene nahvab mulle, et jaa vait ja hakkab mind avalikult iseloomustama, kui mu arvamus tema omaga ei uhti, naitab see selle inimese kuundimatust. Voi seletage mulle palun, miks mone seisukoht on vahem avaldamisoiguslik, kui kellegi teise...
Boholi saar kolmapaeva varahommik
Perenaine, kes peale pisut unetut ood, on joudnud ikkagi seisukohale, et ka mul on oigus avaldada oma arvamust, isegi kui moni leiab, et arvan, et so ainuoige. Aga see on juba tema probleem, kuidas ta tolgendab...
Enamvahem igas aias on madal kolmnurkne katus ja selle juures jalgupidi keti otsas kukk. Mones suisa mitu. Monikord ei suuda koiki neid kukki korraga silmadega haaratagi ja igaluhel neist on oma katusealune, kenasti korraparaselt uksteise korval mitmes reas. Sageli paistab monest korvist kukesaba voi soidavad inimesed tuk-tukkidega (pole aimugi kuidas seda soidukit nimetada, meie nimetame tuk-tuk, pohimotteliselt on see vorr, millele on katusega ja toolidega karu umber ehitatud, vaga rohkearvuline soiduvahend siinkandis) kuked sules. Kukevoitlused on aarmiselt populaarsed. Ma kull ei tea suur midagi kukevoitlustest, kuid tean koertevoitlustest ning tommates sellega paralleeli, on mu seisukoht negatiivne. Seda negatiivsust toetab ka see, et voitlus kestab enamasti surmani ning kannuste kulge on seotud midagi noataolist. Vaatamas kainute jutust sain aru, et kui ka kukk ei soovi voidelda, sunnitakse teda selleks ja paris algul aetakse kuked uksteise peale vihale. Kogu tegevusega kaasnevad loomulikult kihlveod. Inimeste poolt korraldatud ja argitatud loomavoitlused lihtsalt ei ole paris normaalsed asjad, olgugi, et moni vaidab, et see on osa kultuurist. Noh olgu siis sellega nagu on.
Enamik reisiseltskonnast kais kukevoitlust vaatamas ja osalesid selles paris aktiivselt, panid panuseid ja puha. Lopuks jaid vist 100 peesoga plussi isegi. Mina ootasin kogu selle aja autos. Mitte pohimotte parast aga ma lihtsalt ei usu, et verised voitlused mulle mingit meelelahutust pakuksid.
Aga loppkokkuvottes arvan, et kui inimene nahvab mulle, et jaa vait ja hakkab mind avalikult iseloomustama, kui mu arvamus tema omaga ei uhti, naitab see selle inimese kuundimatust. Voi seletage mulle palun, miks mone seisukoht on vahem avaldamisoiguslik, kui kellegi teise...
Boholi saar kolmapaeva varahommik
Perenaine, kes peale pisut unetut ood, on joudnud ikkagi seisukohale, et ka mul on oigus avaldada oma arvamust, isegi kui moni leiab, et arvan, et so ainuoige. Aga see on juba tema probleem, kuidas ta tolgendab...
No comments:
Post a Comment